Juba tegelikult pool aastat. Küsite, et mis pool aastat? 6 kuud teoreetiliselt ju on pool, seega suht naljakas mõelda, kuidas saab üks naine nii kaua rase olla :D
Igatahes see aeg on möödunud hästi. Isegi nii hästi, et vahel ununeb, et keegi mu sees ringi siblib. Mitte, et ma sellepärast nüüd rongaemastuks, aga päriselt, nii kerge on!
Veidi valetan ka. On olnud viimasel ajal päevi, mil tõesti mõtlen, et kõik, mina ei soovi enam never ever rase olla. Aga see tunne kaob üsna kiirelt, sest olgem ausad, see aeg on olnud üks kõige nauditavamaid ja ka kiiremaid... kahjuks. Ma loodan, et lõpp väga talumatuks ei muutu, kui mitte arvestada fakti, et:
Mul on tekkinud kõrvetised. Ja seljavalud.
Pikalt ei saa ühes asendis istuda, sest sabakont hakkab valutama. Eriti koolis, kus on nii ebamugavad toolid!
Peavalud. Mul pole iialgi nendega väga probleeme olnud, aga nojah.. ju siis nüüd on :D
Treppidest käimine on saanud suureks katsumuseks. Isegi esimeselt teisele minek on juba nagu... õeeeh.
Ja kõik need typical pregnancy symptoms... hambaid pestes igemete veritsus, kõhu peal tume joon, raskused hingamisel jms. Oksendamised on õnneks vist nüüdseks ära olnud :D
Igatahes selline see seis hetkel on. Pool aega möödas, pool ees! Aeg läheb ikka tohutuuult kiiresti, kui nüüd mõtlema hakata...
PS! väike videoke ka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar