Lubasin siis blogida oma juustetrallist, mis täpselt aasta tagasi pihta hakkas. Olen küll siin-seal maininud, et blondeerimisega tegin oma juustele suure karuteene, aga väga põhjalikult vist sellest rääkinud polegi.
Otsast alustades jõuaksin tegelikult 2012 augusti lõppu. Mainiks ära, et mu juuksed olid tol ajal umbes seljani, paksud, terved ja läikivad. Käisin Nofretetes ja lasin mustadele juustele blondid salgud sisse teha. Tulemus jäi väga effektne ja ilus, aga ma siiski polnud veel rahul. Lasin teist korda veel teha, aga ikka ei meeldinud. Lõpuks umbes oktoobrist hakkasin blondeerima ja värvipesu tegema. Ma ei uurinud eriti selliste asjade kohta ja niisiis ikka iga nädal sai uus ports värvi pähe pandud. Kuna mul juuksed läksid rebaseoranžiks ja lõpuks kollaseks, siis otsustasin, et värvin uuesti mustaks tagasi. Umbes veebruari kuuks sain lõpuks siiski blondi värvi kätte ja just siis lõi mulle plõks pähe, et nüüd ma tahan must olla. Mõeldud-tehtud.
Ostsin süsimusta juuksevärvi sinaka läikega ja pakkuge kaua mul see musta juuksevärvi hullustus oli? Kõigest üks päev. Juba 2 päeva hiljem tegin taas värvipesu ja hakkasin IGA päev blondeerima. Kujutate ette, mu juuksed olid sinnamaani veel terved. Ütleme nii, et mõnel oleksid juba paari blondeerimisega juuksed peast ära kukkunud. Nojah, samas mind oli õnnistatud tervete juustega ka, mis siis, et ma ka neid enne blondeerimisi ka pidevalt värvisin.
Sain siis lõpuks taas oma blondi värvi juustele, kuni jõudis kätte 9. klassi lõpetamine. Otsustasin, et tahan selleks korraks pikendusi, aga kuna keratiine ma panna ei tahtnud, siis otsustasin clip-inide kasuks. Peale lõpetamist järgmise päeva õhtul juuksed kammides ma märkasin, et midagi on valesti. Juuksed venisid otstest nagu kumm ja käisid "sähvatused" kui juukseotsad murdusid. Ma ei teadnud, mis värk on, aga ei pööranud ka suurt rõhku sellele. Siis ma ju veel ei saanudki aru, et kammisin endal just mitu cm katkiseid juukseotsi maha.
Järgmine päev mõistsin, millise paugu ma oma juustele tegin. Ma ju ei käinud vahepeal juuksuris ega lasknud otsi lõigata, need juuksed, mis kasvasid, murdusid ka kohe ära, sest need olid niivõrd katki. Ega tegelikult see lõikamine poleks eriti midagi aidanud ka, juuksur oleks ilmselt öelnud, et siin pole enam midagi teha. Poisipeaks ja kõik.
Mu juuksed olid kahused, murdunud ja lõpuks olin nagu heinatuust. Mõtlesin, et nojah, mis seal ikka, kasvavad tagasi. Midagi nagunii ju muuta ei saanud, kui ainult et pikendusi kanda, sest oma juustega lihtsalt oleks olnud võimatu olla. Need olid nii ebaühtlased, väga lühikesed ja katki.
Ma kahetsen ka seda, et ma ei hakanud neid kohe ravima. Alles üle poole aasta hiljem kui nad olid VAID mõni sentimeeter kasvanud ja siis ka ära murdunud, mõistsin, et mida ma nendest katkistest juusteotstest hoian? Kasvavad, aga murduvad ju nagunii ära? Seda enam, et mul olid juuksed loomulikult väga laines ja sirgedasin neid iga päev. Vaatepilt ilma sirgendamata oleks väga jube olnud.
Umbes jaanuaris ma otsustasin, et enam ma ei värvi. 3 kuud ma seda ka ei teinud, aga lõpuks olin sunnitud, sest väljakasv oli nii rõve. Ostsin tavalise blondi juuksevärvi, mitte enam blondeerija. See suretab lihtsalt nii hullult juukseid koos oma vesinikuga, et ma isegi enam ei vaata ka nende blondeerijate poole.
Ostsin endale spetsiaalsed käärid, millega juuksurid juukseid lõikavad. Lasin oma otsad veel lühemaks lõigata kui juuksed juba olid, aga midagi polnud teha. Ainult see oleks päästnud selle, et juuksed hakkaksid normaalselt kasvama.
Üleliia keemiat juustesse ka enam ei topi, kasutan vaid peale pesu juukseõli ja vahel lasen seerumspreid juustele. Kuna nüüd on suvi tulekul, siis katsun juukseid ka rohkem kinniselt hoida, et ma neid sirgendada ei saaks. Peamine on, et nad oleksid nii palju kui võimalik rahus, et toibuda sellest, mida ma neile korraldanud olen.
Kõige parem tunne on see, kui sa näed peeglist vaadates, et juuksed on hakanud tervenema, on rohkem läikivamad, ühtlasemad ja muidugi pikemad! Kõrvaltvaataja sellest aru ei saaks, aga mina, kes ma nii väga seda ootan, näen seda millimeetri täpsusega ja see tekitab hea tunde :)
Kuna varem ma ei julgenud mitte kellelegi ega mitte kuskil oma päris juukseid näidata, siis nüüd olen hakanud vaikselt ka oma lahtiste juustega kodus ringi käima. Juukseid patsi pannes algselt ma ei saanudki, sest lihtsalt pats ei ulatunud patsikummist välja, nüüd aga näeb just selle järgi, kui kiirelt nad kasvavad.
Tegelikult ma tahtsingi selle blogipostitusega öelda ja südamele panna, et blondeerimine on megakahjulik. See lihtsalt tapab su juuksed. Ja loodan, et nii mõnigi sai siit postitusest ka midagi kasulikku :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar