Hambaarsti külastused

Ma poleks uskunud, et hambaarstil käik kunagi nii ebameeldiv oleks. Ta küll ongi ebameeldiv protseduur, aga no halleluuja, ma olen enda peale nii vihane, et ma täpselt aasta tagasi kontrollis ei käinud, sest siis oleks see kõik valutum olnud.

Ühesõnaga, juureravi. Kõik, kellele seda tehtud on, teavad, millest räägin. Esimesed 2 korda nii hullud ei olnudki, lihtsalt ehmatav, kui oma pikkade nõeltega hambajuurde sisse sutsati ja surgiti, et hambakanalid korralikult lahti teha. Õnneks sain süsti, sest muidu ma oleks vist valust ära surnud seal. Kuna mind vere nägemine eriti endast välja ei vii ja kui mu hambaarst ütles, et kanalitest tuleb verd väga palju ja suu uputas, siis mõtlesin, et nojah, ega mul enam pääsu pole. Kuna ma sellele ei mõelnud ja mul midagi viga ka ei olnud, siis organism hakkas vaikselt reageerima. Tundsin, kuidas silme eest hakkas virvendama, kõrvad läksid lukku ja jube raske oli hingata. Eks arst sai aru ja hakkas kiirelt tegutsema. Pandi prooviplomm ja anti kuu aja pärast uus aeg.

Täna läks 40 minutit, aga arst ütles, et sellega läheb kõvasti üle poole tunni, tal lihtsalt polnud aega ja kuna täna oli eriti rets, sest hambakanal oli ülevalt kõver ja ei pääsenud nõeltega tippu, mõni millimeeter jäi puudu, siis oli see ikka jõhker valu. Arst ütles, et tegelikult valus ei tohiks olla, aga ma ei tea, miks mul oli. Palusin 2 süsti teha, aga kuna nad ei oodanud, mil tuimestus tulema hakkab, siis hakkasid ruttu edasi tegutsema. Suu oli taas verd täis, topiti mingi terav asi suhu, öeldi et ära jumala eest suud kinni pane, saad kohe nuuskpiiritust, sest hakkasin jälle minestama. Kahtlane tegelt, sest mu organism ilmselt annab kohe tunda ja ära minestada ma poleks tohtinud, oleksin selle terava asja alla neelanud ja oleks mõnd organit vigastanud. Tehti röntgen, uuriti ja kuna mul oli nii paha olla, siis pandi kähku prooviplomm ja öeldi, et tule uuesti 9. juuli tagasi. Kui mul oleks kõik ok olnud, oleks sellega ühelepoole saanud.

Õnneks oli Lauri ooteruumis ja hoidis terve tee mind koju minnes kinni, et ma jälle ära ei minestaks. Silme ees virvendas ja ma otsisin kähku istekohta, aga kus sa keset lagedat põldu ikka seda leiad? Kükitasin ja ootasin, aga ega see midagi ei aidanud.

Kuidagi sain koju tuldud, aga hammas teeb sellist valu, et isegi neelata korralikult ei saa, rääkimata söömisest.

edit: tegin endale pasta bologneset ja pakkuge, kaua ma seda sõin? Tund aega, toit oli juba ammu jahtunud ja lõpuks otsustasin ära visata, no lihtsalt ei saa hambaid kokku panna. Eks siis peabki mõneks ajaks dieedile minema, kasu kah :-D