Ma ei saa aru inimestest, kes koguaeg vinguvad aastaaegade üle. Olgu siis kas kevad, suvi, sügis või talv. Miskipärast käib pidev arutelu just suve ja talve kohta, küll on liiga külm ja küll on liiga palav.
Ma saan aru, et ilmad vahel ongi üleliia ja suvel tahaks sellist mõnusat päikesepaistelist ilma, mitte leitsakut. Talvel aga tahaks mõnusat sillerdavat talveilma, mitte krõbedat külma.
Küll aga ajab miskipärast mind närvi see, et inimesed pole kunagi millegagi rahul. Minu arust on just tore, et Eestis on neli aastaaega. Kui väljas lõõmaks meil ainult päike ja varjus oleks ka +35 kraadi, mida need vingujad siis teeksid?
Jah, ma ei eitagi, et see suvi ja need suveilmad on vahepeal olnud liiast ning ka mina ei suuda öösel magada ja ärkan seetõttu väga vara, et võimatu on põõnata. Ma ei eita, et väljas olles tahaks ainult varjus istuda või mere ääres olla. Ma ei eita ka seda, et vahepeal eelistaksin seda lõõmavat päikest külmale talvele.
Aga no olgem ausad, talv ju varsti koputabki juba uksele. Ja ma ei taha mõeldagi, et kui peaks tulema krõbe külm talv, siis millist hädakisa osad jälle teevad ning suve taga igatsema hakkavad.
Mina olen just selline, et kui ongi tapvalt palav, siis kas istungi ainult rannas ning käin vees jahutamas või kodus olles külm dušš ja puhur. On olemas alternatiiv peaaegu ju kõigele. Kui sa ei kannata kuumust, siis ega see vingumine nagunii ei aita ja ega sellest ilm kohe külmemaks ei muutu. Ise pead leidma mingi asenduse, kuidas endal olemine paremaks teha.
Ning ei, siinkohal ma ei näita kellelegi näpuga ega pea kedagi konkreetset silmas, kes vinguks alalõpmata ilma pärast, aga ma tean, et selliseid on. Ja palju.
Ärge hädaldage selle suve pärast, nagunii on see kohe varsti läbi ja märkamatult saabub ka talv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar