neljapäev, 21. august 2014

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul ajas praegu korralikult juhtme sassi. Kuna kirjutasin siin eelnevalt koristamisest ja sellest, kuidas mul on vahepeal mingid pedantlikud hood ja kuidas mind võib häirida üks lõhnaõli purk kapil, mis vale nurga alla on kogemata nihutatud...

Üks lugeja kirjutas, et äkki mul võib olla obsessiiv-kompulsiivne häire, st sundkäitumine. Lugesin siis googlest selle kohta pikemalt ja mu süda jättis korra löögi vahele. Ongi nii!

Mulle meenus, et aastaid tagasi võitlesin ma sundhäirega, mis vahepeal isegi kontrollis kogu mu mõistust ja keha. Mäletan, et kellelegi ma seda küll ei rääkinud, algselt. Lõpuks aga sugulasega arutasin, et äkki mul on midagi viga. Näiteks mingid deemonid kehasse pääsenud, kes kontrollivad ajutegevust.

Hah, yeah right..

Lapsejutt on aga lapsejutt ja niisiis ma arvasingi, et äkki on mingid jubedad elukad mu üle võimust võtnud. Et mis mul siis nii hullu oli?

Esiteks see, et kui korra juba hääled peas ütlesid, et mine tee seda ja pane see sinna. Või et mine kontrolli seda ja paiguta see kuhugile. Otseselt hääled need küll ei olnud, sest vaevalt ma mingil perioodil hull võisin olla, aga samas... kes teab, äkki oligi mingil ajahetkel hullusärki selga vaja?


Tegelikult kui nüüd mõelda, oli see päris jube, sest ma ei saanud seda kontrollida. Miski nagu sundis ja ma lihtsalt läksingi. Kord olin ma kodunt välja läinud ja paar sammu uksest astunud, kui jälle miski nagu sundis mind tagasi minema ja kontrollima, et kas ma ikka panin šampoonipudeli õigesse kohta.

No ma saaksin aru, kui mul oleks meelde tulnud, et appi, äkki ma unustasin siibri lahti jätta või et äkki jäi pliit sisse. See on normaalne, et inimene läheb ja peabki minema kontrollima, juhul kui ta ei taha, et tagasitulekuks maja maani maha põlenud või midagi oleks.

Teine asi oli see, et ma pesin pidevalt käsi. Koolis ma küsisin tundidest välja nii mitmeidki kordi, et saaks ainult käsi pesta. Vahepeal tänaval jalutades ma lihtsalt tundsin, et ma pean minema käsi pesema ja läksingi. Suvalisse poe wc'sse oma kuradima käsi pesema. Sest ma ju P-I-D-I-N.

Praegu meenudes nägin ma ka unes pidevalt ühte unenägu. Ma olin oma vanavanemate majas ja üks uks, mida ma pidevalt tahtsin lahti teha, aga see ei tulnud. Hakkas nagu tulema, aga siis lükkas ennast tagasi kinni ja saate aru, ma ei saanud isegi UNENÄOS seda mõtet maha suruda.

Vahepeal ka niisama mõeldes mingeid asju, siis ei suuda ma vahepeal oma mõtet nagu "teostada". See on nii keeruline teema, et ma isegi ei oskagi selle üle kuidagi arutleda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar